Täpsemalt on need sõnad pärit Lady Gaga uuest laulust ''Born this way''.
Igatahes, on 22. veebruar ja ma olen pisut tõbine, rögisen-kögisen. Köha on tappev. Peale lõunat, kuskil nelja-viie paiku jõin tassikese ravivat Fervexit. Mõned tunnid ja see hakkas mõjuma. Kohutav uni ja väsimus tuli peale. Sain teada, et see ongi selle point- muuta inimene uniseks, et too haigust välja magama läheks... Okei, päris nii ka pole. See on minu enda loogika, mis on vastav juuksevärvile.
Olen Liisa blogimisega täiesti ühelnõul. Tahaks nii oma tundeid ja mõtteid avaldada, aga kirjutama hakates voolaks pea tühjaks nagu vann, millelt eemaldata kork. Üritan midagi taastada, pannes mõned märksõnad ja kokku pusitud laused bloggerisse, kuid vaid lauseteks/sõnadeks/fraasideks jäävadki. Neil puudub sidusus ja terviklik mõte. Ühest objektist rääkida, siis põige kõrvale teisele teemale ja jälle esimese juurde tagasi tulla jne. See ei sobi kuhugi, isegi mitte kirjandi mustandipaberile. Miks ma ei imesta, et mul kirjandid siis kolmed-neljad miinused on.
Mis mu peas praegu toimub? Treener andis väikese kodutöö kirjutada/mõelda/arutada oma eesmärkidest. Ausalt öeldes pole ma midagi mõlenud. Kuna ma alustasin sulgpalliga niivõrd hilja, siis kas on üldse õige mingeid eesmärke seada? Püsitan eesmärgid, milleni on võimatu pürgida, näiteks Eesti Meistrivõistlused. Reaalselt see polegi väga võimatu, kuid..... kuid nõuab kannatlikkust, motivatsiooni ja suurt tahtejõudu. Motivatsiooni mul on, loodan et tahtejõust puudust ei tule, kuid probleem on kannatlikkusega. Sõberid kõik teavad, et olen üsna kärsitu inimene. Ma ei suuda ühe kohapeal paigal püsida. Viis minutit on maksimumm, siis on vaja juba liigutada. Nii palju kui ma olen kuulnud, on väga noored sportlased läbi põlenud ning nö feilinud oma unistusteni pürgimises. Miks? Hea küsimus, üritan head vastust välja mõelda. Põhjus võib seisneda selles, et treenitakse liiga tihedalt ja koormavalt, mis mõjub noorele nii vaimselt kui füüsiliselt. Selleks on olemas selline värgendus, mida kutsutakse puhuseks/pausiks/vaheajaks vms. Mina võtsin näiteks endale nädalakese eemaloleku aega. Eiei, ärge valesti arvake. Nädalake trennist (aga muidugi võtaks nädalakese kaks koolist ka). Kusjuures see aitas. Järgmised nädalad olin palju aktiivsem ja energilisem. Ma tahtsin jälle uuesti trenni teha. Lihtsalt sees oli selline tunne, nagu keegi kisuks kümne terava küünega trenni. Aiii... küüned võisid teravad olla, aga sisemine rahulolu oli äärmiselt positiivne. Minu soovitus oleks see, et mitte pingutada üle, vaid toimida vastavalt oma tunde järgi ja tunda tegevusest rõõmu. Ka nii jõuab kuhugi..(ma loodan)
No comments:
Post a Comment