Täna, kolmandal veebruaril, ei sujunud midagi. Hommik algas kohutavalt. Päev möödus leebemalt.
Mis siis minuga juhtus varastel hommiku tundidel? Nagu ikka, kell 6.00 äratus, unise peaga esimesele korrusele koperdamine(kui hästi läheb, siis trepist alla ei kuku), läpakas tööle, muusika käima, paar kiiremat liigutust ja olengi riides. Okei.. tavaliselt see nii kergelt ei lähe. Kord ei leia pluuse üles. Tihti on sokid igale poole laiali jooksnud, nii et sobivat paari on raske märgata. Asjad pakitud (ka trenni/kehalise), algab sunnipärane hommikusöök. Asi on minus, kuna mul tõesti pole hommikuti isu, mitte üldse kohe, aga mu armas emake sunnib mind sööma. Söögiga juhtus midagi... midagi juhtus. Kas ma üritan praegu juttu võimalikult huvitavaks ja põnevaks muuta? Igatahes, sain kausitäie putru söödud. Öak ütleks selle peale. Eelmine päev ostis ema mulle vitamiine, kuna ma tõesti tunnen väga väsinuna ja miski ei aita enam. Isegi 14 tundi magamist. Need tabeltid nägid välja hirmuäratavalt suured. Ma ei neelaks neid elusees ühekorraga alla. Üritasin, mis üritasin, aga alla too ravim ei läinud. Mis blond Siljake hakkas tegema? Aga loomulikult seda närima! See oli viimase aja kõige kiirem oksendamine. Seda ei anna sõnadesse panna, kui jälk see maitse oli. Võttis lausa pisara silma. Loputasin mitu korda suud, pesin kõvasti hambaid aga ei.. Terve päev piinas mind arstikabineti maitse, sest just täpselt nii see tablet maitses. Mis vitamiin see selline ometi on? Tean, et olen naiivne ja arvan, et tabletid ongi kõik magusad ja head, aga näed.. Võta näpust! Kindlasti ei soovita neid. Mingi suur karp. Peale on kirjutatud blablabla.. sinise kirjaga, üle 13-aastased 1 tablet päevas. Rohkem ei mäleta. Kuigi ma pole marsimehe vitamiine tarbinud, olen sügavalt veendunud, et maitselt on mitmeid kordi paremad. Mõeldud siiski tillukestele inimestele. Mina olen ka pisike veel....
No comments:
Post a Comment